AJALUGU

24.jaanuaril 1963.a. antakse Kingissepa Rajooni Kultuurimaja näiteringile A.Hindi "Tuulise ranna" lavastuse eest SAAREMAA RAHVATEATRI nimetus. Lavastaja Heino Kivi. Vastloodud teatri peanäitejuhiks saab Heino Kivi, teiseks lavastajaks Margot Koel, kunstnik-lavastusmeistriks Veli Aarma. Kollektiivi kuulub 48 entusiasti.

1965.aastal asub teatri peanäitejuhi kohale Rein Rooväli. Asutatakse õppestuudio seniste ja uute näitlejate koolitamiseks.

1967.a. lavastab H. Kivi Albert Uustulndi "Kaugused kutsuvad", millest saab Rahvateatri algusaastate edukaim lavastus. Seda mängitakse 40 korda 10000-le pealtvaatajale nii kodusaarel kui mandril. Kriitikud toovad esile murdeteksti ladusat käsitlemist ja tugevat ansamblimängu. Esmakordselt võib Saaremaa Rahvateatrit nimetada laulvaks teatriks. Samal aastal -1967- kolib teater vastvalminud Kingissepa Rajooni Kultuurimajja.Uus kodu, uued mõtted, uued eesmärgid. Kuuekümnendad aastad on Rahvateatrile vaheldusrikkad. Näitlejate puuduse all teater ei kannata, stuudioõpe lisab noori näitlejaid. Enimõnnestunud on saanud lavastused merest ja meremeestest, traditsioonideks saavad teatrikuu tähistamine ja suvised ringreisid mandrile. Tugevad sidemed on tekkinud Otepää Rahvateatriga. Repertuaarile lisanduvad suvised vabaõhulavastused.

1972.a. jõuavad Saaremaale kaks TpedI diplomandi - Ly Pulk ja Vendo Peebo. Uued ideed ja mitmed lastelavastused.

1973.a. Saaremaa Rahvateatri X aastapäevaks on kollektiiviga seotud 75inimest.

1976.a. tähistab Rahvateater tähtpäeva - 100 aastat teatritegemist Saaremaal. M.Koeli käe all jõuab publiku ette J. Kantzwey näitemäng "Mihkel ja Liisa", mida etendati ka 100 aastat tagasi. Suursündmuseks saab Teatri ja Muusikamuuseumi poolt ettevalmistatud ja tähtpäevaks kultuurimajas ülespandud näitus Saaremaa teatritegemise ajaloost. Samal aastal tuleb lavale omaloominguline estraadiprogramm "Ha-ha-ha Ameraas", millesse on oskuslikult põimitud daatumid saarlaste saja-aastasest teatriteest. Programmi kiideti nii siin- kui sealpool väina ja seda peeti tolle aja kohta julgeks ettevõtmiseks.

1976.a.sügisel avaneb kaheksal Rahvateatri näitlejal võimalus sõita Baikal-Amuuri Magistraali ehitusele ÜLKNÜ Keskkomitee agitrongiga "Komsomolskaja Pravda" koosseisus. Külastatakse Burjaatiat, esinetakse Tsitaa televisioonis.

1985.a.on teatris taas TpedI kaks noort diplomandi - Kaie Rõõm ja Tõnis Kipper. Viimase lavastus, diplomitöö, "Suudlus enne koitu" pälvib kriitika ja publiku sooja vastuvõtu. T. Kipperist saab r-teatrile uus lavastaja.

1972 antakse Birgit Saarele Kultuuriministeeriumi aukiri ja rahaline preemia Anna Valteri osatäitmise eest lavastuses E.M. Remarque "Lõpp-peatus".

1975.a. II Rahvateatrite kokkutulekul Otepääl omistatakse B. Saarele sama osatäitmise eest parima naisosatäitja nimetus.

1975 kuulutatakse Mait Merivald O.Lutsu- A.Särevi "Tagahoovis" kingsepp Kaprali osatäitmise eest ülevaatuse parimaks meesosatäitjaks.

1980 saab Merike Meriloo parima naisosatäitja nimetuse Siina osatäitmise eest lavastuses V. Beekman " Hunditubakad"

1983 pälvib vabariiklikul ülevaatusel kõrge tunnustuse S.Aljosin "Kui…" ,lavastaja R.Rooväli., kes saab diplomi parima lavastuse eest. Tunnustuse osaliseks saavad näitlejad Ellen Teemus, Liivi Väli ja Asta Seppo.

1991.a. osaletakse A. Stavitski näidendiga "Duell 1937" Tallinnas väikelavade festivalil ja saab sealt kõrgeima tunnustuse. Zürii arvamus: parim lavastaja, parim nais- ja meesosatäitja, parim lavakujundus, muusikaline ja valguskujundus- need kõik kuuluksid SRT-le. Lavastaja Tõnis Kipper, osatäitjad Birgit Ehrenberg, Mati Talvistu, tehniline teostus Rein Rand, Ahto Matt, Anne Olup, Holger Haas - nende töö loeti professionaalsel tasemel olevaks. Huvitavaks kogemuseks on filmivõtted. Osaleti järgmistes filmides: " Me oleme 18-aastased", "Inimesed sõdurisinelis", "Halli hundi päevik", "Kolme katku vahel", "Turaida roos", "Keskpäevane praam" jne.

1980.a. alates algab kümne aasta pikkune koostöö Eesti Televisiooniga. Esimene lavastus TV-s on Y. Gandon " Kolm Margaritat" Järgnevad A.Uustulndi "Soolane suudlus", S. Aljosin " Kui…" jne. Kokku 9 lavastust.

1989.a. sõlmitakse sõprussidemed Saaremaa Rahvateatri ja Soome Vabariigi Valkeakoski Teatri vahel

1990. a. viiakse Valkeakoskisse H. Wuolijoe " Niskamäe noorperenaine", samal aastal toob Valkeakoski lavastaja Ahti Suakas Saaremaa Rahvateatris lavale M. Waltari muusikalise komöödia " Gabriel, tule tagasi". 1991 mängitakse etendust Bornholmis Amtsgümnaasiumi laval.

1994.a.jõuab Ahvenamaale A. Aykboumi näidend " Kallid külalised".

1993 seab Tõnis Kipper lavale kontsertetenduse "Perekonnavalss". Kõlavad laulud kolmekümnendate lõpust viiekümnendate alguseni eesti, vene ja saksa keeles. Etendust mängiti 100 korda. Üheksakümnendate aastate alguseks on Saaremaa Rahvateater muutunud tugevaks, kogu vabariigis arvestatavaks näitekollektiiviks. Teatrit iseloomustab mitmekülgne repertuaar, tugev näiteseltskond, mitmed andekad lavastajad.

1995.a. lahkub teatrist Rein Rooväli.

1996.a.lõpus saab teatri kunstiliseks juhiks Ellen Teemus, kes toob kaasa uusi mõtteid ja suundi teatri edasises tegevuses. Taas luuakse õppestuudio, repertuaari tulevad uued lavastused.

1998. aasta on läinud ajalukku kui kuum kuninga-suvi Kuressaares. Lavakunstikooli juhataja Ingo Normet lavastab Kuressaare linnuse hoovis W. Shakespeare´i tragöödia "Kuningas John" Nimiosas Tõnis Kipper. Idee autor Kuressaare kultuurikeskuse projektijuht Maire Sillavee. Etendus toimuski Kuressaare Kultuurikeskuse toel. Rahvateatri näitlejate esimene kogemus töötada professionaalse lavastaja käe all. Kaasa teeb 50 inimest. President Meri külastab ühte proovi. Etendust mängitakse kahel suvel 1998 ja 1999, kokku 8 korda. Lavastust peetakse kriitikute poolt 1998.a. huvitavamaks suvelavastuseks ja selle eest antakse Saaremaa Rahvateatrile Eesti Harrastusteatrite Liidu auhind "Taevasõel".

1999.a. Põlvas II Harrastusteatrite Riigifestivalil kuulub E. Teemuse lavastatud E.Albee näidend "Keskeakriisid" nelja parema lavastuse hulka ja SRT saab sertifikaadi, mis tunnistab teatri I kategooria harrastusteatriks.

6.jaanuaril 2000 kohtuvad esmakordselt teater ja kirik. Lavastaja ja teoloog Malle Pärn on ettevalmistanud jõulumüsteeriumi " Kolme targa lugu", mis kantakse Rahvateatri näitlejate poolt ette Kuressaare Laurentiuse kirikus.

1.jaanuarist 2000 töötab Saaremaa Rahvateater mittetulundusühinguna, kuhu kuulub 36 liiget. Ülejäänud näiteseltskond toetab oma tegevusega ühingu tegevust.

2001.a. seoses Kuressaare Kultuurikeskuse renoveerimisega on teater sunnitud kolima. Peavarju pakutakse Kuressaare Linnateatri ruumides. Aastate jooksul kogutud vara on jaotatud lahkete linna-asutuste tühjadesse ruumidesse. See aasta läheb ajalukku kui pideva kolimise aasta.

2002 saab teoks huvitav suveprojekt. Jüri Tuulik paneb oma Abruka-lugude põhjal kokku näitemängu, mille üldpealkirjaks saab "Taevaredel". Tegevuspaikadesse Abrukal seab selle Ellen Teemus. Lugu kestab koos paadisõiduga 5 tundi.

2002. aasta lõppeb teatrile lastelavastusega "Kui Jõuluvana magab" Lavastus sünnib koostöös võimlemisklubiga "Gymnastica". Näidendi kirjutas ja seadis lavale Ellen Teemus, liikumisjuht Tiiu Haavik, muusikaline kujundus, laulude sõnad ja meloodia Rein Rand, valguskujundus Ahto Matt.

2003.a. 1. jaanuarist koondatakse Rahvateatri kunstilise juhi koht, kuid Kuressaare Linnavalitsus hakkab vastastikuse lepingu alusel Rahvateatrit toetama summaga 50.000.- aastas ehk 12500.- kvartalis ja võimaldab kokkuleppel Kuressaare Linnateatriga kasutada teatrimaja kõiki vajaminevaid ruume Rahvateatri tegevuse jätkamiseks. Teatri tegevjuhina jätkab Ellen Teemus.

2006. aaasta alguses loobub Ellen Teemus tegevjuhi kohustustest. Aasta üldkoosolekul valitakse uus juhatus, mille esimees hakkab täitma ka tegevjuhi ülesandeid. Juhatusse valitakse Lea Kuldsepp, Liivi Väli, Kaie Rõõm-Laanet, Tõnis Kipper ja Tiina Luks, viimane täidab ka juhatuse esimehe kohustusi.

2007. Lavastajad Garmen Tabor ja Aleksander Eelmaa toovad 3. veebruaril Kuressaare Linnateatris lavale MAAILMA ESMAETTEKANDENA Jüri Tuuliku ABRUKA AEG. Kunstnik Anna Sui. Laval 19 Rahvateatri näitlejat.